Minust

leht

Olen kogu oma teadliku elu tegelenud ühel või teisel moel inimeste abistamisega- on selleks siis olnud õigele teeotsale aitamine, hea sõna või lihtsalt kohalolek.

Peale keskhariduse saamist tundus igati mõistlik, et omandan vanemate eeskujul meditsiinilise hariduse. Õppisin meditsiiniõeks ja töötasin sellel alal üle kümne aasta. Minu edasisi valikuid elus mõjutas suurel määral õppimine Bornholmi saarel Taani Kuningriigis. Aasta oli siis 1994. Kuna Taanis oli ja on meditsiin ja sotsiaaltöö tugevalt seotud, siis seal koolis õppides sain ka oma esimese sotsiaaltöö kogemuse. Eestisse naastes asusin tegema sotsiaaltööd kohalikus omavalitsuses ja läksin sotsiaaltööd õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli. Kui juba õppida, siis õppida!  Nii omandasin järjest bakalaureuse- ja magistrikraadi.  Õppimise kestel vahetasin töö omavalitsuses töö vastu  kriminaalhooldussüsteemis. Sealt sai alguse ka minu huvi juriidika vastu ja tundus vajalik omandada teadmisi ka selles vallas. Õppisin kolm aastat Akadeemias Nord õigusteadust, kool jäi lõpetama täiesti pragmaatilistel põhjustel. Olen põgusalt leiba teeninud ka õigusnõustajana, kuid paberitega tegelemine ei kaalunud sugugi üles tööd inimestega. Tegin otsuse pöörduda tagasi tööle inimestega. Hetkel töötan kaheksandat aastat vanglas ning tegelen sellega, mis mulle kõige enam rahuldust pakub. Ehk siis töötan inimestega. Vanglasse tööle asudes sattusin äärmiselt professionaalsesse kollektiivi, kellel on minu edasises arengus suur roll mängida. Õppisin juurde erinevaid individuaal- ja grupitöö tehnikaid, läbisin kognitiiv-käitumusliku teraapia- ja pereteraapia algkursuse.  2015.a detsembris lõpetasin pereterapeudi põhiväljaõppe ja  2017.a ka supervisooniaastad.

Mulle meeldib ennast arendada ja uutes olukordades proovile panna. Olen töötanud aastaid lepingulise koolitajana Tartu Kutsehariduskeskuses ja OÜ Reiting. Olen läbi viinud erinevaid grupitöid nii vanglas kui vabaduses. Tunnen ennast suhteliselt koduselt nii töös sõltuvuskäitumisega inimestega, kui ka oma emotsioonide valitsemisega kimpu saanutega.

Alates 2018.a töötan  Sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefoni konsultandina ja kõik põhitööst vabad hetked veedan oma erapraksises perekonna psühhoterapeudina.

Kõik varasemalt omandatud teadmised ja kogemused on sillutanud teed selleni, kes ma praegu olen ja mida ma teen. Oma sotsiaaltöö õpingute ajal uurisin alealiste õigusrikkujate hälbelise käitumise põhjuseid ning jõudsin kodu ja pereni. Nüüd saan tegeleda peresüsteemiga laiemalt – ehk siis vaadata, kes seisab lapse taga ja kes lapse vanemate taga ja nõnda edasi. Uurin millised käitumis- ja suhtemustrid aitavad inimesel toime tulla ja mis toimetulekut takistavad.

Mulle meeldivad inimesed ja ma naudin tööd mida ma teen. Vabadel hetkedel armastan oma mehe ja lastega mõtteid vahetada, vaikselt mõelda, suurelt unistada ja vahel mõni lühijutt paberile visata. Aega tuleb leida ka koerte patsutamiseks ja nende karva silitamiseks. Väga terapeutiline tegevus 🙂